Loodusaed

Selline aed pakub võimalusi lõõgastumiseks, elu nautimiseks ja toiduks vajalike taimede kasvatamiseks. Loodusaed on kindla struktuuri ja ülesehitusega, nagu iga teine aed, kus aiaomanik otsustab, millele on aias ruumi ja millele mitte. Kuid loodusaias on esikohale tõstetud bioloogilise mitmekesisuse suurendamine. Isegi teede, treppide, tugimüüride, seinte ja katuste ehitamisel (kuivmüürid, rohekatused,astumiskivid) on arvestatud , et nad võivad rikastada loodust ja kujuneda kodudeks erinevatele putukatele ja loomadele.

Kivimüür. Pilt: aschild.ch
Taimedega kaetud katus. Pilt: dehner.de

Kõige olulisemad elukeskkonna toetajad on muidugi taimed, mis võiksid võimaluse korral olla kodumaise loodusliku päritoluga, kuid väikeaedades võivad nende asemel olla mujalt pärit sarnase kasvukoha ja kliima päritoluga taimed. Kui senine põllumajandusliku lähenemisega aiandus on soodustanud pigem kasulike putukate vähenemist ja eluslooduse toiteahela nihkesse ajamist siis mitmerindelised taimede alad loovad elupaiku erinevatele isenditele, kes on kasulikud ka aiakultuuride kahjurite tõrjumisel.

Eluslooduse paiknemine. Pilt: sofatutor.com

Putukate ja taimede seoste skeem.

Lisaks pakub aastaringne õiemeri ohtralt nektarit ja õietolmu liblikatele, mesilastele, sirelastele ja täiskasvanud kiilassilmadele. Mida mitmekülgsem on taimeliikide arv, seda rohkem tekib toitu ja pesapaiku erinevatele isenditele.

Mõned putukate lemmiktaimed:

Taim	Tolmeldajate lemmik	Parasitoidide lemmik
Harilik nurmenukk	+
Harilik nõiahammas	+	+
Harilik köömen		+
Aasristik	+	+
Harilik härjasilm	+	+
Rukilill		+
Usssikeel	+	+
Kandiline- ja liht naistepuna	+	+
Must vägihein	+	+
Harilik käbihein	+
Harilik raudrohi		+
Harilik pune	+	+
Äiatar	+	+
Harilik hiirehernes	+	+

Pilt: knechtgarten.ch

Peale putukate pakub liikide mitmekülgsus ja taimedevaheline vabam konkurents rõõmu aiaomanikule, kes ihkab aastate lõikes aeda rohkem esteetilisi muutusi ja vähem maniküüritud ilmet. Peenrad võib sellisteks mitmerindelisteks kooslusteks ja aasalaadseteks muuta seemneid külvates või potitaimede abil. Kui on piisavalt kogemusi siis võib kujutada enda jaoks ette soovitud peenralahenduse ja otsida vastavad seemned. Kui on kogemusi vähem võib otsida mullastikule sobivaid valmis seemnesegusid või võtta aega ja õppida taimi tundma raamatutest või jalutuskäikudel loodusesse. Väike- või linnaaeda on meie kliimatingimustes ise seemnesegusid tehes kõige kindlam osta seemned Jelittost- seal on lihtsalt valik suur. Kellel on tõsisem huvi erinevate huvitave seemnesegude järgi võib neid otsida kohalike edasimüüjate abil või koguda ise loodusest ja peenart täiendada aja jooksul.

Kasvupind peaks enne istutamist või külvi olema püsiumbrohtudest puhas, nagu igal teisel istutamise variandil, et säästa hilisemat närvikulu või aega hooldustöödel. Seemned võib kasvatada ette ja istutada potitaimedena või külvata otse pinnasesse. Potitaimedega on enne lõplikku istutamist esmapilgul rohkem tegemist, kuid mõne jaoks võib see osutuda mugavamaks, sest siis on kindel, millised taimed tärkavad ja tärkamise protsent võib olla suurem võrreldes külvatuga ning seemneid tuleb vähem osta. Selline potikasvatuse lahendus tuleb pigem kasutusele väiksemates peenardes või nõrgema konkurentsiga taimede ettekasvatamisel, sest suuri alasid on kulude kokkuhoidmise koha pealt mõistlikum külvata.

Pilt: gartencollectiv.de

Taimede külvamisel ja istutamisel võib laenata ideid erinevatest istutusskeemidest, nagu „Ilupeenra istutusmustrite” ja „Vähese hooldusega looduslähedase peenra” artiklites. Seemneid külvates saab samamoodi nagu taimi istutades kasutada põhikülvile lisaks teatud mustreid ja külvate mõned pikaealisemad või väiksemat konkurentsi taluvad liigid iseseisvate gruppidena. Taimede kombineerimisel võiks arvestada erinevate elustrateegiatega ja lisada segudesse lühi- ja pikaelisi liike. Aga selline strateegia ei pea olema kivisse raiutud. Kui keegi tahab rohkem aias toimetada võib olla lühiealiste taimede osakaal suurem.

Pilt: wildblumen-rheinhessen.de

Hooldustöödel võib liigselt domineerivaid või väljastpoolt aeda peenrasse tungimud liike eemaldada, kuid kui oluline on vaheldusrikkus ja pigem taimede isekulgemine siis las aed ja aeg teevad oma töö. Aasatüüpi taimestuste puhul võib olenevalt liigilsest koosseisust konkurentsi püsimiseks kasutada niitelisi hooldusi. Madalamaid lillemurusid võib niita 4-8 korda suve jooksul ja kõrgemaid lilleniite 1-2 korda aastas. Peenralaadseid aasasid võib niita või lõigata kevadel koguriga niidukiga, lõiketeraga trimmeriga, hekilõikuriga jms.. Lõikamisvahendi võib valida vastavalt ala suurusele ja lõigatava materjali tugevusele. Niitmiste ja hooldustööde arv sõltub ka mullaviljakusest ja liigilisest koosseisust. Kui soovite soodustada elukeskkonna mitmekesisust siis võiks teatud peenardel või aladel jätta taimede pealsed võimalusel alles kevadeni ja soojemate ilmade saabumisel nad eemaldada. Taimede pealsete talveks jätmine aitab putuka populatsioonidel leida talvitumisvõimalusi ja rohkem isendeid elab talve üle.

Pilt: renate-waas.de

Kui hekid või piiravad põõsaalad on aias tihti pigem silmailu pakkujad või hoopis soovimatute pikude peitjad siis looduslikus aias saab neid kasutada peitumis- ja pesitsuspaikadeks ning tuulevarjuks liblikatele ning lindudele. Hekid võivad olla vabakujulised või pügatud, kuid vabakujulised suuremad hekid mahutavad rohkem linnuliike. Vabakujulised hekid on pügatavatest hekkidest ka paremad aia mikrokliima soodustajad, sest filtreerivad rohkem tuult läbi põõsaste ega tekita suuri tuulekeeriseid. Põõsad võivad olla erineva kõrguse ja laiusega, moodustades lainetena „”taskuid” ja väljaulatuvaid osasid. Kuna erinevad linnud pesitsevad erineval kõrgusel siis on oluline, et maapinna lähedal oleks taimestus samuti tihe. Maapinna lähedal varitsevate vaenlaste tõttu, nagu näiteks kassid eelistavad linnud pesa teha vähemalt 1 m kõrgusele. Põõsa ülevalt ja külgedelt varitseva ohu tõttu võiks jääda põõsa väliskülgedele ja peale pesa vahele veidi oksi st., et 2 m kõrgust ja laiust on neile juba päris sobiv. Hekid võiksid võimalusel pakkuda erinevatel aastaaegadel putukatele ja lindudele toidupoolist, kas nekrari või õietolmuna või pikalt püsivate seemnetena ning marjadena. 

Kui palju isetekkelist ja looduslikku ringlust laseb igaüks tekkida sõltub esteetilisest maitsest ja praktilisest looduse tasakaalu vajadusest. Murualad ei pea aiast kaduma kui neil on eesmärk, kuid neid saab oluliselt vähendada, et soodustada alasid, kus taimed on kõrgemad ja tekiksid erinevad rinded, mis imiteerivad rohkemate kasulike isendite elupaiku.  

Pilt: upsc-tnpsc-gkhub.blogspot.com.ee

Kes tahab looduse printsiipe tarbeaias rakendada võib kasutada ühe osana looduslikust ringlusest permakultuuri.